PÄRITOLU : Šveits
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 25.03.2003
KASUTUS : algselt Berni kantoni talude valve-, karjasaate- ja veokoer, praegu ka pere- ja mitmekülgne töökoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.
Töökatseteta
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE
Berni alpi karjakoer on vana algupäraga talukoer, keda
Berni ümbruse ees- ja osaliselt ka kesk-alpialadel peeti kui
valve-, veo- ja karja ajamise koera. Berni kantonis asuva
Riggisbergi lähedase külakese, kus neid koeri kõige
rohkem esines, ja selles tegutseva Dürrbach’i
võõrastemaja järgi sai see pikakarvaline, kolmevärviline
õuekoer oma esialgse nime: “Dürrbächler”. Seejärel, kui
neid koeri oli aastatel 1902, 1904 ja 1907 koertenäitustel
esitletud, koondusid novembris 1907 mõned Burgdorf’i
koerakasvatajad eesmärgiga seda tõugu puhtalt aretada.
Nad asutasid “Schweizerischen Dürrbach-Klub’i” ja
koostasid tõukirjelduse. Aastal 1910 tõid paljud
ümbruskonna talupidajad Burgdorf’i koerte ülevaatusele
oma Dürrbächler-koerad, kokku esitati 107 looma.
Sellest ajast alates kogus tõug, nüüd juba teistest Šveitsi
karjakoertest eristamiseks ainult “Berner Sennenhund”
nime kandes, rohkelt sõpru kogu Šveitsis ja üsna pea ka
selle naabermaal, Saksamaal. Tänaseks päevaks on berni
karjakoer tänu oma atraktiivsele kolmevärvilisusele ja
kohanemisvõimele üle maailma tuntud ja armastatud kui
perekoer.
ÜLDMULJE
Pikakarvaline, kolmevärviline, keskmisest suurema
kasvuga, jõuline ja liikuv, kindlatel jalgadel töökoer;
harmooniline ja tasakaalustatud.
OLULISED PROPORTSIOONID
- Turjakõrguse suhe õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkusesse on ca 9 : 10; pigem kompaktne kui piklik.
- Turjakõrguse suhe rinnasügavusse on ideaalis nagu 2 : 1.
KÄITUMINE JA ISELOOM
Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu,
lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv,
võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt
temperamentne, hea juhitavusega.
PEA
Tugev; väga heas kooskõlas üldmuljega, mitte liiga
võimas.
PEAPIIRKOND
Koljuosa : Laup nii profiilis kui eestvaates veidi kumerduv;
mõõdukalt väljendunud laubavagu.
Üleminek laubalt koonule : Selge, kuid samas mitte liiga
tugevalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND
Ninapeegel : must
Koon : tugev, keskmise pikkusega; ninaselg on sirge
Mokad : liibuvad, mustad
Lõuad / Hambad : täiskomplektne, tugev käärhambumus
(M3-d jäävad tähelepanuta). Lubatud on ka
otsehambumus
Silmad : tumepruunid, mandlikujulised, tihedalt liibuvate
laugudega, mitte liiga sügaval asetsevad ega liiga
väljapungituva. Lõdvalt sulguvad silmalaud on viga
Kõrvad : keskmise suurusega, kõrgele kinnitunud,
kolmnurkse kujuga, veidi ümardunud, rahulikus olekus
lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral pöörduvad
tüvest ülestõusvad kõrvad ettesuunas nii, et kõrvade
esiservad jäävad peaga puutesse.
KAEL
Tugev, lihaseline, keskmise pikkusega.
KERE
Ülajoon : Alates kaelast kergelt kaarduvalt ja turjale
harmooniliselt üle minev, seejärel sirgelt ja horisontaalselt
kulgev.
Selg : tugev, sirge ja horisontaalne.
Nimmepiirkond : lai ja tugev; pealtvaates veidi kokku
tõmmatud
Laudjas : kergelt kumerdunud
Rind : lai ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv,
markantse eesrinnaga; rinnakorv on võimalikult lai ja lai-ovaalse läbilõikega
Alajoon ja kõht : rinnakorvist kuni tagajalgadeni kergelt
tõusev
SABA
Kohev, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, rahulikus olekus
rippuv, liikumisel hõljub selja kõrgusel või veidi üle selle.
JÄSEMED
Tugevate luudega.
ESIJÄSEMED :
Esijalad on eestvaates sirged ja paralleelsed, üsna laia
seisuga.
Õlad : Labaluud on tugevad, pikad, tugevad, viltuse
asetusega, moodustavad õlavartega mitte liiga tömbi
nurga, liibuvad ja hästi lihaselised
Õlavarred : pikad, viltuse asetusega
Küünarnukid : hästi liibuvad, mitte sisse- ega
väljapöörduvad
Küünarvarred : tugevad, sirged
Kämblad : külgvaates peaaegu püstise asetusega,
tugevad; eestvaates on sirgjooneliselt küünarvarre
pikenduseks
Esikäpad : lühikesed, ümarad, tihedalt suletud ja hästi
kumerdunud varvastega, mitte sisse- ega väljapoole
pöördunud.
TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates sirge ja paralleelne, mitte liiga kitsas seis.
Reied : pikad, laiad, tugevad ja hästi lihaselised
Põlveliigesed : märgatavalt nurgitunud
Sääred : pikad, hästi kaldus asetusega
Kannaliigesed : tugevad, hästi nurgitunud
Pöiad : peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad
olema eemaldatud (välja arvatud maades, millistes on
lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega
keelatud).
Tagakäpad : veidi vähem kumerdunud kui esikäpad; mitte
sisse- ega väljapoole pöördunud.
LIIKUMINE
Iga liikumisviisi puhul mahukas, ühesuguselt sujuv
liikumine; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea
tagajala tõuge. Traavil liiguvad eest- ja tagantvaates jalad
samal sirgjoonel.
KARVKATE
KARV :
Pikk ja läikiv, sile või veidi laineline.
KARVA VÄRVUS :
Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste
piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal
ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised:
puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis
suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele
valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni
silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda
kõige rohkem suunurkadeni.
- valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis
- soovitav : valged käpad, valge sabatipp
- lubatav : väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas
SUURUS
Isased 64 – 70 cm, ideaalne 66 – 68 cm.
Emased 58 – 66 cm, ideaalne 60 – 63 cm.
VEAD
Igat kõrvalekallet eeltoodud punktidest tuleb käsitleda veana ja selle aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.
– Ebakindel käitumine
– Kerge luustik
– Korrapäratu lõikehammaste rida seni, kuni säilib hambumus
– Rohkem kui maksimaalselt kahe P1 (eespurihamba) puudumine; M3 välja arvatud
– Karvkate:
· Selgelt kiharduv karv
· Värvuse- ja märgisevead :
o Valgete peamärgiste puudumine
o Liiga lai valge lauk ja/või koonuvalge, mis ulatub selgelt üle suunurga
o valge kaelus
o suur valge laik kuklas (suurim läbimõõt üle 6 cm)
o valge laik pärakupiirkonnas (suurim läbimõõt üle 6 cm)
o Esijalgade valge, mis ulatub selgelt üle kämbla poole kõrguse (sokid)
o Häirivalt ebasümmeetriline värvijoonis peas ja/või rinnal
o Mustad plekid ja triibud rinnavalgel
o Ebapuhas valge (tugevad pigmendilaigud)
o Pruun või punane toon mustal põhivärvusel
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
– Agressiivsus, kartlikkus, ilmne tigedus
– ninalõhe
– ülehambumus, alahambumus, segahambumus
– üks või mõlemad silmad on sinised
– entroopium, ektroopium
– konksuga saba, rõngassaba
– lühike või karm karv
– kolmevärvilisuse puudumine
– mustast erinev põhivärv
Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esinevad selged kehalised ebanormaalsused või käitumishälbed.
N.B! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/berni_alpi_karjakoer_45.pdf
PÄRITOLU : Tiibet
EESTKOSTEMAA : Suurbritannia
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 24.06.1987
KASUTUS : Seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 9
Seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 5
Tiibeti tõud
Töökatseteta
ÜLDMULJE
Väike, aktiivne ja valvas. Hästi tasakaalustatud
kehaehitusega, kerepikkus on turjakõrgusest veidi pikem.
KÄITUMINE JA ISELOOM
Lõbus ja enesekindel, väga arukas, umbusklik võõraste
suhtes. Tähelepanelik, truu aga iseseisev.
PEA
Pea võrreldes kehaga väike, uhkelt kantud. Isastel
maskuliinsem kuid mitte robustne.
PEAPIIRKOND
Kolju : kergelt kuplikujuline, mõõdukalt lai ja pikk.
Üleminek laubalt koonule : kerge kuid selgelt määratletav.
NÄOPIIRKOND
Ninapeegel : soovitatavalt must
Koon : keskmise pikkusega, tömp ja täidetud, ilma
kortsudeta. Lõug piisavalt sügav ja lai
Lõuad / Hambad : kerge alahambumus. Hambad ühtlases
rivis, alalõug kihvade vahel piisavalt lai hammastiku
moodustumiseks. Soovitav täishambumus. Hambad ja
keel ei tohi paista, kui suu on suletud.
Silmad : Tume pruunid, ovaalsed, säravad ja ilmekad,
keskmise suurusega, suhteliselt kaugel teineteisest aga
ettepoole vaatavad. Silmalaud mustad.
Kõrvad : keskmise suurusega, rippuvad, täiskasvanud
koeral ehitud sulgjate karvadega, üsna kõrge asetusega.
On soovitav, et kõrvad veidi eemalduvad koljust , kuid ei
tohi olla kerged. Kõrvad peavad olema liikuvad ja ilmekad.
Suured, rasked madalal asetsevad kõrvad on
ebatüüpilised.
KAEL
Mõõdukalt lühike, tugev, kerega kaunilt liituv. Kael on
kaetud pikematest karvadest moodustunud kaelusega,
mis isastel on kaunim, kui emastel.
KERE
Pikkus turjast sabajuureni on veidi suurem kui turjakõrgus.
Selg : sirge
Roided : kaarjad
SABA
Kõrge asetusega, rikkalike sulgjate karvadega, koera
liikudes rõõmsalt selja peale kaarduv. (Hinnet ei tohi
alandada, kui koer seistes saba langetab)
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Keskmine luustik, jäsemed kergelt kaarduvad, kuid
õlaosast tugev.
Õlad : hea asetusega
TAGAJÄSEMED :
Hea ehitusega ja tugevad.
Nurgad : mõõdukad
Kand : Madala asetusega. Tagantvaates paraleelsed
Käpad : Jänesekäpp. Väikesed ja tihedalt formeerunud.
Varvaste vahelt kasvavad karvad on sageli käppadest
pikemad. Ümar kassikäpp on ebasoovitav
LIIKUMINE
Kiire, sirge, vaba ja enesekindel.
KARVKATE
KARV :
Siidja tekstuuriga, peal ja jäsemete esiosal lühike, kehal
keskmise pikkusega, peaaegu liibuv. Aluskarv peen ja
tihe. Kõrvad ja esikäppade tagaosa on kaunistatud
sulgjate karvadega. Saba ja reied kaetud pika ning koheva
karvaga. Ei tohi olla ülekarvastatud, emastel on tavaliselt
väiksem kaelus ja vähem karva, kui isastel.
KARVA VÄRVUS :
Kõik värvid ja värvikombinatsioonid on lubatud.
SUURUS JA KAAL
Kõrgus : 25,4 cm ringis.
Kaal : Ideaalkaal 4.1 – 6.8 kg
VEAD
Iga kõrvalekalle eelpooltoodud punktidest loetakse veaks
ning veasse suhtumise tõsidus peab olema vastavuses
selle avaldumise astmega.
N.B! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt
arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/tiibeti_spanjel_231.pdf
PÄRITOLUMAA : Hiina
EESTKOSTEMAA : Suurbritannia
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 23.03.2009
KASUTUS : Seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 9
Seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 8
Jaapani spanjelid ja pekingi koerad
Töökatseteta
ÜLDMULJE
Lõvitaoline koer, valvsa ja aruka ilmega. Väike, heade
proportsioonidega, mõõdukalt jässakas, väga väärika hoiakuga
ning heade omaduste koer. Igasugused hingamisraskused ning
liikumisprobleemid ei ole lubatud ning hindamisel on need
karmilt karistatavad. Karvkate ei tohi olla liiga paks.
KÄITUMINE JA ISELOOM
Julge, truu ja distantsihoidev, samas mitte pelglik ega agressiivne.
PEA
Üsna suur, pigem lai kui sügav.
PEAPIIRKOND
Kolju : Kolju on mõõduka laiusega, kõrvade vahelt lai ja lame, ei ole kumer. Silmade vahelt lai.
Üleminek laubalt koonule : Väljendunud.
NÄOPIIRKOND
Musta pigmendiga ninapeegel, mokad ja lauservad.
Ninapeegel : Lai ja mitte liiga lühike. Ninasõõrmed on suured ja
avatud. Väike ning eelistatult katkendlik V-kujuline nahavolt
võib ulatuda põskedelt koonuseljale. See ei tohi aga varjata silmi
ja nina ega rikkuda nende üldmuljet. Kitsad ninasõõrmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on karmilt karistatavad.
Koon : Peab olema märgatav, ent võib olla suhteliselt lühike ja lai. Alalõug on tugev.
Mokad : Ühtlased mokad. Mingil juhul ei tohi hambad ja keel
suletud suu korral olla nähtavad ning varjata hästi arenenud alalõuga.
Silmad : Selged, ümmargused, tumedad, säravad ning mitte liiga
suured. Ei tohi esineda nähtavaid silmaprobleeme.
Kõrvad : Südamekujulised kõrvad, mis asetsevad kolju ülajoonega samal kõrgusel. Kantakse pea lähedal ning ei ulatu pikkuselt
koonujoonest madalamale. Kõrvad on kaetud rikkaliku ehiskarvaga.
KAEL
Suhteliselt lühike ja jäme.
KERE
Suhteliselt lühike, märgatava taljeosaga.
Ülajoon : tasane
Rindkere : lai rinnakorv hästi kaardunud roietega, mis justkui
ripuks esijalgade vahel
SABA
Kõrge asetusega, kantakse kindlalt ning veidi kaardunult selja
kohal või pisut ühele küljele kaldus. Saba on kaetud rikkaliku
ehiskarvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Suhtelised lühikesed ja jämedad, tugeva luustikuga. Suhteliselt
püstise seisanguga, ei toetu madala asetusega kämmaldele.
Oluline on täielik tasakaal.
Õlad : Tahapoole suunatud ning kere lähedal hoitud.
Küünarnukid : Asetsevad kere lähedal.
Küünarvarred : Kämmalde ja küünarnukkide vahe võib olla
kergelt kaardus, andes ruumi roietele.
Kämblad (kämblaliigesed) : Kerge kaldega, tugevad ja mitte
liiga lähestikku asetsevad.
Esikäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Võivad olla
pisut väljapoole pööratud. Liiga suurel määral väljapoole
pööratud käpad on hindamisel karmilt karistatavad.
TAGAJÄSEMED :
Tagajäsemed on tugevad ja väga lihaselised, ent esijäsemetest
mõõdukalt kergema ehitusega. Liiga kitsa asetusega
tagajäsemed on hindamisel karmilt karistatavad. Mõõduka
nurgistusega. Oluline on täielik tasakaal.
Põlveliigesed : Hästi väljendunud.
Kannad : Tugevad ja madala asetusega.
Kannad (pöialiigesed): Tugevad, tagantvaates paralleelse
asetusega.
Tagakäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Tagakäpad
on suunatud otse ette.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Esijalgade tüüpiline liikumine on aeglane, samm on väärikas ja
rulluv. Tõule tüüpilist liikumisviisi ei tohi segi ajada lõtvadest
õlgadest tingitud rulluva sammuga või muude puudustega.
Õlgade ja küünarnukkide lõtvus ning nõrgad käpad ja
randmed on hindamisel karmilt karistatavad. Liikumist ei
tohi takistada liiga rikkalik karvkate.
KARVKATE
KARV :
Mõõduka pikkusega, moodustab sirge ja tiheda laka, mis
ei ulatu õlgadest kaugemale ning moodustab kaela ümber salli.
Pealiskarv on karm. Aluskarv on tihe ja pehmem. Kõrvad,
jäsemete tagaküljed, saba ja varbad on kaetud ehiskarvaga.
Karvkatte pikkus ja paksus ei tohi takistada liikumist ega
varjata koera kehakuju. Liiga paks karvkate on hindamisel
karistatav.
KARVA VÄRVUS :
Võrdselt lubatud on kõik värvused ja värvimärgised,
välja arvatud albiino ja maksapruun. Mitmevärvilistel koertel
peavad värvid olema ühtlaselt jaotunud.
SUURUS JA KAAL
Ideaalne kaal on isastel koertel maksimaalselt 5 kg ning emastel
5,4 kg. Koerad peavad näima väiksed, ent olema sülle võttes
üllatavalt rasked. Tõule on tüüpiline raske luustik ja jässakas, hea
ehitusega kere.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks
ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse
kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja
heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
- Agressiivsus või liigne argus
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.
N.B! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult
munandikotti laskunud munandit.
Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/microsoft_word_-_207_pekingi_koer_et.pdf