PÄRITOLU : Šveits

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 25.03.2003

KASUTUS : algselt Berni kantoni talude valve-, karjasaate- ja veokoer, praegu ka pere- ja mitmekülgne töökoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON :

Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.

Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.

Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE

Berni alpi karjakoer on vana algupäraga talukoer, keda
Berni ümbruse ees- ja osaliselt ka kesk-alpialadel peeti kui
valve-, veo- ja karja ajamise koera. Berni kantonis asuva
Riggisbergi lähedase külakese, kus neid koeri kõige
rohkem esines, ja selles tegutseva Dürrbach’i
võõrastemaja järgi sai see pikakarvaline, kolmevärviline
õuekoer oma esialgse nime: “Dürrbächler”. Seejärel, kui
neid koeri oli aastatel 1902, 1904 ja 1907 koertenäitustel
esitletud, koondusid novembris 1907 mõned Burgdorf’i
koerakasvatajad eesmärgiga seda tõugu puhtalt aretada.
Nad asutasid “Schweizerischen Dürrbach-Klub’i” ja
koostasid tõukirjelduse. Aastal 1910 tõid paljud
ümbruskonna talupidajad Burgdorf’i koerte ülevaatusele
oma Dürrbächler-koerad, kokku esitati 107 looma.
Sellest ajast alates kogus tõug, nüüd juba teistest Šveitsi
karjakoertest eristamiseks ainult “Berner Sennenhund”
nime kandes, rohkelt sõpru kogu Šveitsis ja üsna pea ka
selle naabermaal, Saksamaal. Tänaseks päevaks on berni
karjakoer tänu oma atraktiivsele kolmevärvilisusele ja
kohanemisvõimele üle maailma tuntud ja armastatud kui
perekoer.

ÜLDMULJE

Pikakarvaline, kolmevärviline, keskmisest suurema
kasvuga, jõuline ja liikuv, kindlatel jalgadel töökoer;
harmooniline ja tasakaalustatud.

OLULISED PROPORTSIOONID

  • Turjakõrguse suhe õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkusesse on ca 9 : 10; pigem kompaktne kui piklik.
  • Turjakõrguse suhe rinnasügavusse on ideaalis nagu 2 : 1.

KÄITUMINE JA ISELOOM

Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu,
lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv,
võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt
temperamentne, hea juhitavusega.

PEA

Tugev; väga heas kooskõlas üldmuljega, mitte liiga
võimas.

PEAPIIRKOND

Koljuosa : Laup nii profiilis kui eestvaates veidi kumerduv;
mõõdukalt väljendunud laubavagu.
Üleminek laubalt koonule : Selge, kuid samas mitte liiga
tugevalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND

Ninapeegel : must
Koon : tugev, keskmise pikkusega; ninaselg on sirge
Mokad : liibuvad, mustad
Lõuad / Hambad : täiskomplektne, tugev käärhambumus
(M3-d jäävad tähelepanuta). Lubatud on ka
otsehambumus
Silmad : tumepruunid, mandlikujulised, tihedalt liibuvate
laugudega, mitte liiga sügaval asetsevad ega liiga
väljapungituva. Lõdvalt sulguvad silmalaud on viga
Kõrvad : keskmise suurusega, kõrgele kinnitunud,
kolmnurkse kujuga, veidi ümardunud, rahulikus olekus
lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral pöörduvad
tüvest ülestõusvad kõrvad ettesuunas nii, et kõrvade
esiservad jäävad peaga puutesse.

KAEL

Tugev, lihaseline, keskmise pikkusega.

KERE

Ülajoon : Alates kaelast kergelt kaarduvalt ja turjale
harmooniliselt üle minev, seejärel sirgelt ja horisontaalselt
kulgev.
Selg : tugev, sirge ja horisontaalne.
Nimmepiirkond : lai ja tugev; pealtvaates veidi kokku
tõmmatud
Laudjas : kergelt kumerdunud
Rind : lai ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv,
markantse eesrinnaga; rinnakorv on võimalikult lai ja lai-ovaalse läbilõikega
Alajoon ja kõht : rinnakorvist kuni tagajalgadeni kergelt
tõusev

SABA

Kohev, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, rahulikus olekus
rippuv, liikumisel hõljub selja kõrgusel või veidi üle selle.

JÄSEMED

Tugevate luudega.

ESIJÄSEMED :
Esijalad on eestvaates sirged ja paralleelsed, üsna laia
seisuga.
Õlad : Labaluud on tugevad, pikad, tugevad, viltuse
asetusega, moodustavad õlavartega mitte liiga tömbi
nurga, liibuvad ja hästi lihaselised
Õlavarred : pikad, viltuse asetusega
Küünarnukid : hästi liibuvad, mitte sisse- ega
väljapöörduvad
Küünarvarred : tugevad, sirged
Kämblad : külgvaates peaaegu püstise asetusega,
tugevad; eestvaates on sirgjooneliselt küünarvarre
pikenduseks
Esikäpad : lühikesed, ümarad, tihedalt suletud ja hästi
kumerdunud varvastega, mitte sisse- ega väljapoole
pöördunud.

TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates sirge ja paralleelne, mitte liiga kitsas seis.
Reied : pikad, laiad, tugevad ja hästi lihaselised
Põlveliigesed : märgatavalt nurgitunud
Sääred : pikad, hästi kaldus asetusega
Kannaliigesed : tugevad, hästi nurgitunud
Pöiad : peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad
olema eemaldatud (välja arvatud maades, millistes on
lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega
keelatud).
Tagakäpad : veidi vähem kumerdunud kui esikäpad; mitte
sisse- ega väljapoole pöördunud.

LIIKUMINE

Iga liikumisviisi puhul mahukas, ühesuguselt sujuv
liikumine; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea
tagajala tõuge. Traavil liiguvad eest- ja tagantvaates jalad
samal sirgjoonel.

KARVKATE

KARV :
Pikk ja läikiv, sile või veidi laineline.
KARVA VÄRVUS :
Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste
piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal
ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised:
puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis
suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele
valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni
silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda
kõige rohkem suunurkadeni.

  • valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis
  • soovitav : valged käpad, valge sabatipp
  • lubatav : väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas

SUURUS

Isased 64 – 70 cm, ideaalne 66 – 68 cm.
Emased 58 – 66 cm, ideaalne 60 – 63 cm.

VEAD

Igat kõrvalekallet eeltoodud punktidest tuleb käsitleda veana ja selle aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

– Ebakindel käitumine
– Kerge luustik
– Korrapäratu lõikehammaste rida seni, kuni säilib hambumus
– Rohkem kui maksimaalselt kahe P1 (eespurihamba) puudumine; M3 välja arvatud
– Karvkate:
· Selgelt kiharduv karv
· Värvuse- ja märgisevead :
o Valgete peamärgiste puudumine
o Liiga lai valge lauk ja/või koonuvalge, mis ulatub selgelt üle suunurga
o valge kaelus
o suur valge laik kuklas (suurim läbimõõt üle 6 cm)
o valge laik pärakupiirkonnas (suurim läbimõõt üle 6 cm)
o Esijalgade valge, mis ulatub selgelt üle kämbla poole kõrguse (sokid)
o Häirivalt ebasümmeetriline värvijoonis peas ja/või rinnal
o Mustad plekid ja triibud rinnavalgel
o Ebapuhas valge (tugevad pigmendilaigud)
o Pruun või punane toon mustal põhivärvusel

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD

– Agressiivsus, kartlikkus, ilmne tigedus
– ninalõhe
– ülehambumus, alahambumus, segahambumus
– üks või mõlemad silmad on sinised
– entroopium, ektroopium
– konksuga saba, rõngassaba
– lühike või karm karv
– kolmevärvilisuse puudumine
– mustast erinev põhivärv

Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esinevad selged kehalised ebanormaalsused või käitumishälbed.

N.B! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/berni_alpi_karjakoer_45.pdf