Pekingi Koer - (Pekingese)
PÄRITOLUMAA : Hiina
EESTKOSTEMAA : Suurbritannia
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 23.03.2009
KASUTUS : Seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 9
Seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 8
Jaapani spanjelid ja pekingi koerad
Töökatseteta
ÜLDMULJE
Lõvitaoline koer, valvsa ja aruka ilmega. Väike, heade
proportsioonidega, mõõdukalt jässakas, väga väärika hoiakuga
ning heade omaduste koer. Igasugused hingamisraskused ning
liikumisprobleemid ei ole lubatud ning hindamisel on need
karmilt karistatavad. Karvkate ei tohi olla liiga paks.
KÄITUMINE JA ISELOOM
Julge, truu ja distantsihoidev, samas mitte pelglik ega agressiivne.
PEA
Üsna suur, pigem lai kui sügav.
PEAPIIRKOND
Kolju : Kolju on mõõduka laiusega, kõrvade vahelt lai ja lame, ei ole kumer. Silmade vahelt lai.
Üleminek laubalt koonule : Väljendunud.
NÄOPIIRKOND
Musta pigmendiga ninapeegel, mokad ja lauservad.
Ninapeegel : Lai ja mitte liiga lühike. Ninasõõrmed on suured ja
avatud. Väike ning eelistatult katkendlik V-kujuline nahavolt
võib ulatuda põskedelt koonuseljale. See ei tohi aga varjata silmi
ja nina ega rikkuda nende üldmuljet. Kitsad ninasõõrmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on karmilt karistatavad.
Koon : Peab olema märgatav, ent võib olla suhteliselt lühike ja lai. Alalõug on tugev.
Mokad : Ühtlased mokad. Mingil juhul ei tohi hambad ja keel
suletud suu korral olla nähtavad ning varjata hästi arenenud alalõuga.
Silmad : Selged, ümmargused, tumedad, säravad ning mitte liiga
suured. Ei tohi esineda nähtavaid silmaprobleeme.
Kõrvad : Südamekujulised kõrvad, mis asetsevad kolju ülajoonega samal kõrgusel. Kantakse pea lähedal ning ei ulatu pikkuselt
koonujoonest madalamale. Kõrvad on kaetud rikkaliku ehiskarvaga.
KAEL
Suhteliselt lühike ja jäme.
KERE
Suhteliselt lühike, märgatava taljeosaga.
Ülajoon : tasane
Rindkere : lai rinnakorv hästi kaardunud roietega, mis justkui
ripuks esijalgade vahel
SABA
Kõrge asetusega, kantakse kindlalt ning veidi kaardunult selja
kohal või pisut ühele küljele kaldus. Saba on kaetud rikkaliku
ehiskarvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Suhtelised lühikesed ja jämedad, tugeva luustikuga. Suhteliselt
püstise seisanguga, ei toetu madala asetusega kämmaldele.
Oluline on täielik tasakaal.
Õlad : Tahapoole suunatud ning kere lähedal hoitud.
Küünarnukid : Asetsevad kere lähedal.
Küünarvarred : Kämmalde ja küünarnukkide vahe võib olla
kergelt kaardus, andes ruumi roietele.
Kämblad (kämblaliigesed) : Kerge kaldega, tugevad ja mitte
liiga lähestikku asetsevad.
Esikäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Võivad olla
pisut väljapoole pööratud. Liiga suurel määral väljapoole
pööratud käpad on hindamisel karmilt karistatavad.
TAGAJÄSEMED :
Tagajäsemed on tugevad ja väga lihaselised, ent esijäsemetest
mõõdukalt kergema ehitusega. Liiga kitsa asetusega
tagajäsemed on hindamisel karmilt karistatavad. Mõõduka
nurgistusega. Oluline on täielik tasakaal.
Põlveliigesed : Hästi väljendunud.
Kannad : Tugevad ja madala asetusega.
Kannad (pöialiigesed): Tugevad, tagantvaates paralleelse
asetusega.
Tagakäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Tagakäpad
on suunatud otse ette.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Esijalgade tüüpiline liikumine on aeglane, samm on väärikas ja
rulluv. Tõule tüüpilist liikumisviisi ei tohi segi ajada lõtvadest
õlgadest tingitud rulluva sammuga või muude puudustega.
Õlgade ja küünarnukkide lõtvus ning nõrgad käpad ja
randmed on hindamisel karmilt karistatavad. Liikumist ei
tohi takistada liiga rikkalik karvkate.
KARVKATE
KARV :
Mõõduka pikkusega, moodustab sirge ja tiheda laka, mis
ei ulatu õlgadest kaugemale ning moodustab kaela ümber salli.
Pealiskarv on karm. Aluskarv on tihe ja pehmem. Kõrvad,
jäsemete tagaküljed, saba ja varbad on kaetud ehiskarvaga.
Karvkatte pikkus ja paksus ei tohi takistada liikumist ega
varjata koera kehakuju. Liiga paks karvkate on hindamisel
karistatav.
KARVA VÄRVUS :
Võrdselt lubatud on kõik värvused ja värvimärgised,
välja arvatud albiino ja maksapruun. Mitmevärvilistel koertel
peavad värvid olema ühtlaselt jaotunud.
SUURUS JA KAAL
Ideaalne kaal on isastel koertel maksimaalselt 5 kg ning emastel
5,4 kg. Koerad peavad näima väiksed, ent olema sülle võttes
üllatavalt rasked. Tõule on tüüpiline raske luustik ja jässakas, hea
ehitusega kere.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks
ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse
kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja
heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
Agressiivsus või liigne argus
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.
N.B! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult
munandikotti laskunud munandit.
Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/microsoft_word_-_207_pekingi_koer_et.pdf
EESTKOSTEMAA : Suurbritannia
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 23.03.2009
KASUTUS : Seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 9
Seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 8
Jaapani spanjelid ja pekingi koerad
Töökatseteta
ÜLDMULJE
Lõvitaoline koer, valvsa ja aruka ilmega. Väike, heade
proportsioonidega, mõõdukalt jässakas, väga väärika hoiakuga
ning heade omaduste koer. Igasugused hingamisraskused ning
liikumisprobleemid ei ole lubatud ning hindamisel on need
karmilt karistatavad. Karvkate ei tohi olla liiga paks.
KÄITUMINE JA ISELOOM
Julge, truu ja distantsihoidev, samas mitte pelglik ega agressiivne.
PEA
Üsna suur, pigem lai kui sügav.
PEAPIIRKOND
Kolju : Kolju on mõõduka laiusega, kõrvade vahelt lai ja lame, ei ole kumer. Silmade vahelt lai.
Üleminek laubalt koonule : Väljendunud.
NÄOPIIRKOND
Musta pigmendiga ninapeegel, mokad ja lauservad.
Ninapeegel : Lai ja mitte liiga lühike. Ninasõõrmed on suured ja
avatud. Väike ning eelistatult katkendlik V-kujuline nahavolt
võib ulatuda põskedelt koonuseljale. See ei tohi aga varjata silmi
ja nina ega rikkuda nende üldmuljet. Kitsad ninasõõrmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on karmilt karistatavad.
Koon : Peab olema märgatav, ent võib olla suhteliselt lühike ja lai. Alalõug on tugev.
Mokad : Ühtlased mokad. Mingil juhul ei tohi hambad ja keel
suletud suu korral olla nähtavad ning varjata hästi arenenud alalõuga.
Silmad : Selged, ümmargused, tumedad, säravad ning mitte liiga
suured. Ei tohi esineda nähtavaid silmaprobleeme.
Kõrvad : Südamekujulised kõrvad, mis asetsevad kolju ülajoonega samal kõrgusel. Kantakse pea lähedal ning ei ulatu pikkuselt
koonujoonest madalamale. Kõrvad on kaetud rikkaliku ehiskarvaga.
KAEL
Suhteliselt lühike ja jäme.
KERE
Suhteliselt lühike, märgatava taljeosaga.
Ülajoon : tasane
Rindkere : lai rinnakorv hästi kaardunud roietega, mis justkui
ripuks esijalgade vahel
SABA
Kõrge asetusega, kantakse kindlalt ning veidi kaardunult selja
kohal või pisut ühele küljele kaldus. Saba on kaetud rikkaliku
ehiskarvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Suhtelised lühikesed ja jämedad, tugeva luustikuga. Suhteliselt
püstise seisanguga, ei toetu madala asetusega kämmaldele.
Oluline on täielik tasakaal.
Õlad : Tahapoole suunatud ning kere lähedal hoitud.
Küünarnukid : Asetsevad kere lähedal.
Küünarvarred : Kämmalde ja küünarnukkide vahe võib olla
kergelt kaardus, andes ruumi roietele.
Kämblad (kämblaliigesed) : Kerge kaldega, tugevad ja mitte
liiga lähestikku asetsevad.
Esikäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Võivad olla
pisut väljapoole pööratud. Liiga suurel määral väljapoole
pööratud käpad on hindamisel karmilt karistatavad.
TAGAJÄSEMED :
Tagajäsemed on tugevad ja väga lihaselised, ent esijäsemetest
mõõdukalt kergema ehitusega. Liiga kitsa asetusega
tagajäsemed on hindamisel karmilt karistatavad. Mõõduka
nurgistusega. Oluline on täielik tasakaal.
Põlveliigesed : Hästi väljendunud.
Kannad : Tugevad ja madala asetusega.
Kannad (pöialiigesed): Tugevad, tagantvaates paralleelse
asetusega.
Tagakäpad : Suured ja lamedad, ei ole ümmargused. Tagakäpad
on suunatud otse ette.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Esijalgade tüüpiline liikumine on aeglane, samm on väärikas ja
rulluv. Tõule tüüpilist liikumisviisi ei tohi segi ajada lõtvadest
õlgadest tingitud rulluva sammuga või muude puudustega.
Õlgade ja küünarnukkide lõtvus ning nõrgad käpad ja
randmed on hindamisel karmilt karistatavad. Liikumist ei
tohi takistada liiga rikkalik karvkate.
KARVKATE
KARV :
Mõõduka pikkusega, moodustab sirge ja tiheda laka, mis
ei ulatu õlgadest kaugemale ning moodustab kaela ümber salli.
Pealiskarv on karm. Aluskarv on tihe ja pehmem. Kõrvad,
jäsemete tagaküljed, saba ja varbad on kaetud ehiskarvaga.
Karvkatte pikkus ja paksus ei tohi takistada liikumist ega
varjata koera kehakuju. Liiga paks karvkate on hindamisel
karistatav.
KARVA VÄRVUS :
Võrdselt lubatud on kõik värvused ja värvimärgised,
välja arvatud albiino ja maksapruun. Mitmevärvilistel koertel
peavad värvid olema ühtlaselt jaotunud.
SUURUS JA KAAL
Ideaalne kaal on isastel koertel maksimaalselt 5 kg ning emastel
5,4 kg. Koerad peavad näima väiksed, ent olema sülle võttes
üllatavalt rasked. Tõule on tüüpiline raske luustik ja jässakas, hea
ehitusega kere.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks
ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse
kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja
heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
Agressiivsus või liigne argus
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.
N.B! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult
munandikotti laskunud munandit.
Allikas: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/microsoft_word_-_207_pekingi_koer_et.pdf